Olá

Ma olen Reti. Või peaksin ma juba eos ütlema: “Eu sou Reti”? Käin kolmandat aastat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis fotoosakonnas, kuid sel semestril osalen Erasmuse programmis ning elan ja õpin hoopis Portugalis imelises Porto-nimelises tudengilinnas. Selleks, et kõike toimuvat ise paremini mäletada ja ehk ka teisi tulevasi vahetusõpilasi julgustada, hakkan pidama blogi. Kuna eriline sõnaseadja ma pole, proovin oma tegemistest jutustada rohkem läbi piltide, aga kindlasti saate siit ka üht-teist lugeda.

Ettevalmistusperiood

Vahetussemestriks valmistuma tuli hakata juba üsna varakult – esmalt pidin aru saama kuhu riiki ma üldse minna tahaks. Sõelal olid Porto ja üks Tšehhi kunstikool, aga soe kliima ja totaalselt teine kultuuriruum kallutasid kaalukaussi tugevasti esimese poole.  Seejärel avaldus ja motivatsioonikiri oma kooli ja Porto koolile. Samuti tuli välja mõelda, milliseid aineid ma võtta tahaksin ning kuidas neid Eesti kooli kursustega klapitada. Kuigi kirjutasin mõlemas motivatsioonikirjas, et ma olen üpris arglik ja sellise suure elumuutuse asemel oleks mulle palju lihtsam kodusesse mugavusstsooni jääda, otsustati mind siiski Portugali saata.

Ma ei ole siiamaani päris kindel, mis mind üldse kandideerima ajendas. Minna üksinda pooleks aastaks teisele poole Euroopat elama, kui mul on Eestis armas kool ja pere ning palju võimalusi fototööd teha? Samuti meeldib mulle stabiilsus ning igasugused ootamatud olukorrad kipuvad mulle pigem meelehärmi tekitama. Kõigele lisaks veel tohutu organiseerimine, et sinna kohale jõuda, elukoht leida ja kõik muu…. See võib küll kõlada imelikult, aga ma lootsin kogu aeg natukene, et kuskilt öeldakse mulle ära. Näiteks, et fotoosakond keelab mul minna, kuna kursusele jääks liiga vähe inimesi või siis Portugali kool ei võta mind vastu või et maailm saab lihtsalt otsa, sest millalgi peab see ju juhtuma.

Ometi oli juuni keskpaigaks selge, et sügisest alates olen Escola Superior Artistica do Porto tudeng ning maailm kestab veel. Suurest irratsionaalsest hirmust juhituna lükkasin peale oma vastuvõtuinfo teada saamist kõiki minekuga seonduvaid kohustusi kaugele-kaugele edasi. Kord tõin enda jaoks põhjuseks selle, et parasjagu on palju tööd teha, teine kord jälle selle, et vahepeal peab ikka puhkama ka. Ainus millega meeleldi tegelesin, oli keele õppimine Duolingo abil. See leht teeb harjutamise väga mänguliseks, kuigi vahepeal on need arvuti genereeritud laused ikka päris kummalised. 😀 Ühe veidra lause järgi sai mu blogilaadne asjandus ka endale pealkirja –  A borboleta escreve um livro.

Augusti lõpus võtsin end viimaks käsile ja hakkasin tõsisemalt korterit ja lennupileteid otsima. Saatsin rohkelt kirju ja sain mitte-nii-rohkelt vastuseid. Korterivalik on iseenesest lai, aga omanikega kinnisvaraportaalide kaudu päriselt kontakti saada veidi keeruline. Postitasin Porto Erasmuse tudengite Facebooki gruppi kuulutuse ning peagi sain ühelt kasutajalt meiliaadressi, mille omanikul kaunis koolile lähedal asuv toakene pakkuda oli. Tegime üürilepingu, saatsin ära esimese üüri ja tagatisraha ning omanik lubas mind lennujaamast peale võtta. Lennupiletid marsruudil Tallinn-Barcelona-Porto leidsin Vuelingi kaudu.

Kõik näis paigas olevat. Jäi pakkida ainult kohver ja seiklus võis alata.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga