60. päev Nädalavahetusest

Reis Pinhãosse ehk Kuidas me Coimbrasse sattusime.

Otsustasime laupäeval reisida Gintare ja paari ta sõbraga Pinhãosse. See on armas kohake Douro jõe kaldal, maaililste viinamarja- ja oliiviistandustega, Portost 2-tunnise rongisõidu kaugusel. Saime kenasti lepitud ajal rongijaamas kokku ja… avastasime siis, et olime väljumisaegu vist valesti vaadanud ja me rong oli lahkunud juba 10 minutit enne, kui kogunema hakkasime. See on Portugal, asjad peaksid hilinema, mitte varem lahkuma? Aga mis läinud, see läinud.

Kuna järgmine väljumine Pinhãosse oleks olnud alles 4 tunni pärast ja edasi-tagasi sõit ise võtnuks samuti 4 tundi, oli see rong läinud (pun intended). Koju tagasi polnud justkui ka mõtet minna, niisiis läksime teise, suuremasse jaama ja võtsime spontaanselt piletid Coimbrasse.

Parim otsus üldse! Esiteks oli me seltskond nii tore, et juba poole sõidu peal tundsin, kuidas mu põsed naermisest valutavad. Täpselt minu tüüpi hullud. 😀 Teiseks oli ilm imekaunis. Kui hommikul olin toast välja tulnud pusa ja jopega, siis kohale jõudes tuli ringi käia pluusi väel, sest päikese käes oli mega soe. Ja üleüldse, kõik sujus kuidagi nii mõnusalt… Mingit ühest plaani meil polnud, jalutasime lihtsalt ringi ja uudistasime põnevaid kohti ning just nõnda oligi hea.

Lühidalt:

*Coimbra on Euroopa vanimaid ülikoolilinnu, seega tuli kindlasti kool ära näha.
*11. november on siin mingi püha, mil süüakse kastaneid. Proovisin neid esimest korda ja olid täitsa hääd.
*Veel proovisime ühte kohalikku maiust Pastel de Tentugalit, mis (üllatus-üllatus) oli samuti imemaitsev.
*Tänavatel oli palju huvitavat graffitit ja turismikriitilisi sõnumeid, mis mulle tohutult meeldisid, aga samas ka veidi nukraks tegid. Mina ju olengi see turist, kelle vastu need teosed nii kurjad olid….
*Ühel peatänaval oli laat, kus müüdi muuhulgas kepp-hobuseid. Oleksime tahtnud neid linna peal tiirutamiseks laenutada, aga kuna leti taga kedagi polnud, piirdusime paari pildiga.
*Parasjagu olid Coimbra ekskursioonil ka Lisaboni erasmuslaste grupp, kellega me teeb pidevalt ristusid. Ristusid niivõrd tihti, et ühinesime salaja nende grupipildigagi. Las pärast mõistatavad, et kuidas neid seal rohkem on. 😛
*Tagasi sõitsime ülikiire rongiga, mis kohati 220 km/h kihutas. Tunne oli nagu lennukis, ainult tiibu polnud näha ning turvavööd ei leidnud samuti kuskilt.
*Ja muidugi tegime palju-palju pilte…

Järgmine laupäev proovime uuesti Pinhãosse minna, ehk seekord jõuame päriselt kohale.

Svingipidu

Pühapäeva hommikul kohtusin korraks paari kursakaaslasega, et lühifilmi planeerida. Üks jäi hiljaks, teine ei tulnud üldse kohale. Tee siis niiviisi tööd. Õnneks selgus esmaspäeval, et me pole ainsad, kes kodutööga jännis on.

Õhtul kutsus eelmise päeva reisipunt mind aga svingipeole. Nad kolm olevatki just tantsukursustel kohtunud. Kuigi tantsimine pole üldse minu tassike teed, liitusin nendega siiski. Kus ja millal siis veel kui mitte siin? Ja see oli nii äge! Oleks nagu mõnda Hollywoodi muusikali sattunud. Väike klaasseintega saal, vaade linnatulesid peegeldavale jõele, mõnus bänd ja hulk vinget rahvast, kes kogu südamest svingib… 🙂

Üks Gintare tehtud videoklipp peolt. Esiplaanil olev naine oleks justkui Emma Stone, kes on otse La La Landi filmist telefonikaamera ette astunud. 😛

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga