51. päev Aveiro

Aveiro

Laupäeval käisin ESNi korraldatud väljasõiduga Aveiros. Kuna ma seekord võõras seltskonnas päris üksi olla ei tahtnud, kutsusin endaga kaasa leeduka Gintare, kes samuti ESAPis vahetustudeng on. Kõige ägedam reisikaaslane, keda soovida võiks! Lõpuks keegi natukenegi sarnase kultuuritaustaga + ideaalne võimalus koos lätlaste üle nalja visata. Haha. (Thank you for being amazing, Gintare! 🙂)

Aveirot kutsutakse Portugali Veneetsiaks, kuigi kohalikud naljatavad, et tegelikult peaks Veneetsiat hoopis Itaalia Aveiroks nimetama… Tegelikkuses sealsed kanalid väga pikad ei olnud, aga paadisõit oli tore sellegi poolest. Neid paate kasutati vanasti kalapüügiks ja samuti niisketel aladel mingi väetisena kasutatava taime korjamiseks. Iga paadi esiosale on maalitud pildike koos lausega, mil olevat eranditult siivutu tagamõte. Püüdsin mõned pildile ka, tõlkima igaks juhuks ei hakka.

Järgmisena oli kavas töötuba, kus meid kohalikku magusrooga ovos molesit tegema õpetati. Tõlkes peaks see tähendama pehmeid mune. Nii nagu portveini võib toota ainult kindlates kohtades Douro jõe ääres, võib ovos molesit teha ainult Aveiros. Neil on spetsiaalne sertifikaat ja puha, et õiget toodet valest eristada. Retsept on tegelikult võrdlemisi lihtne. Võetakse ports suhkrut ja vett ning keedetakse siirupiks nii, et see juba mullitab, aga karamelliks muutuda ei tohi. Siis lisatakse potti palju munakollast ja keedetakse-segatakse 45 minutit. Jahtunud segu pannakse tuutudesse ning pigistatakse väikestesse õhukesest vahvlist tehtud vormidesse (mida seal ise ei tehta, vaid kuskilt sisse tellitakse, vot sulle kohalikku käsitööd). Kokku peab protsess kestma kolm päeva ning seejärel pannakse need kalli hinna eest müüki. Üks väike ovo mole maksab vähemalt 70 senti ja karbina ostes müüdi neid erasmuslastele soodushinnaga 4.50 (supermarketitest võib sama karbi kolmega kätte saada). Naersime Gintarega, et see on üpris kallis hind, mida ühe koogel-moogeli eest maksta. 😀

 

Costa Nova

Peale linnaekskursiooni sõitsime Aveirost veidi välja Costa Nova külakesse. Ma ei ole kindel, kas sealsed majad olidki vanad kalurite kuurid või nendest inspireerituna ehitatud, aga igastahes oli terve rannaäär täis imearmsaid triibuliseks värvitud majakesi. Muudkui vaata ja ahheta, sest nii kaunis on… Miks ükski Eesti väikelinn kõiki oma maju ühte stiili ei värvi? Nii saaks kohe nipsust maailmakuulsaks…

Jõudsime täpselt päikeseloojangu ajaks rannaliivale ning enne ärasõitu oli aega ka üks teine kohalik magustoit tripas ära proovida. Vinge päev. 🙂

2 thoughts on “51. päev Aveiro

  • Tore blogi. Pildid võrratud. Tulin ise just Portost ja piltidel oli palju tuttavaid kohti. Teistes linnades olen ka käinud kus sa oled olnud. Mulle meeldib Portugal.

  • Oh, nii vahva kuulda. Aitäh! 🙂 Ehk on võimalik, et me isegi kohtusime? Sattusin paari nädala eest kokku kahe eesti naisega, kes palverännaku laadsel teekonnal olid, aga nimesid me ei vahetanud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga