2. päev Asjaajamised ja Penafiel

Kirjad-kirjad-kirjad

Pühapäeva hommikul ärkasin kohaliku aja järgi juba enne seitset. Portugal on Eestist kaks tundi maas, lisaks veel ärevus eelmise päeva üleelamiste tõttu, mis ööselgi eriti magada ei lasknud. Hakkasin kiirelt mõtlema, kuidas, kuhu ja kellele juhtunust teada anda. Üks email panka. Ehk saab raha kuidagi tagasi küsida? Teine Eesti Erasmuse koordinaatorile, et uurida, kas tal on sellise olukorraga eelnevat kogemust ja teab, kuidas toimima peaks. Kolmas kiri Eesti veebikonstaablile ja nii ma terve hommiku muudkui trükkisin, ise veel täpselt adumata, et see kõik päriselt toimub. Kuna pühapäeval kelleltki vastuseid oodata mõtet polnud, otsustasime hoopis linnas ringi vaadata.

Penafiel

Magda elab Portost umbes 40 km kaugusel asuvas linnakeses nimega Penafiel. See olevat väikelinn, aga noh, proportsioonide ja rahvahulga poolest Eesti väikelinnadega seda nüüd küll võrrelda ei saa. Juba kirikuid oli siin tohutult. Majja kostusid kahe kiriku kellad – üks täistunnil ja üks kolm minutit taga. 😀 Jalutasime peale lõunasööki ühe jõekese äärde – kuna seda süvendati, ei olnud vaatepilt just kõige maalilisem. Aga vee ääres kasvasid eriti suurte tõrudega tammed ja eriti okkalised kastanid (mis on vist ka söödavad, peaks proovima). Nagu öeldakse Top Shopi reklaamideski – ja see ei ole veel kõik! Sain otse puu otsast süüa nii viinamarju kui ka viigimarju. Vot see on alles elu. Igastahes suutis see jalutuskäik mu tuju palju paremaks teha.

Suundusime edasi pisikesse imelise vaatega kohvikusse. Sealsed töötajad olid nii armsad. Taadike hoidis mul tellimust võttes mul kogu aeg kätt õlal justkui kaasa tundes, et ma keelest veel midagi aru ei saa. Kohv on siin pisike ja kange. Ja kui ma ütlen pisike, siis see on ikka nii pisike, et tekib tunne nagu jooks nukkudele mõeldud serviisist. Üllataval kombel maitses see mulle väga. Muito bem.

Ja pilte ka…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga